Väitekirjad ja kaitstud tööd

Väitekirjad ja kaitstud tööd

DOKTORIVÄITEKIRJAD

Mariliis Vaht (2016). Genes and alcohol use: effects of common genetic polymorphisms in general population (Geenid ja alkoholi tarvitamine: levinud geenipolümorfismide mõju rahvastitkus). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Kelli Lehto (2015). Depression- and anxiety-related gene variants: effects on personality traits and health-related behaviour (Depressiooni ja ärevusega seotud geenivariandid: mõju isiksuseomadustele ja tervistmõjustavale käitumisele). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Kariina Laas (2014). Neuropeptide S and mental health: A functional receptor gene variant and environment shaping traits and contributing to psychiatric disorders (Neuropeptiid S ja vaimne tervis: NPS retseptori genotüübi ja keskkonna roll isiksuseomaduste ja psühhiaatriliste häirete kujunemisel). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Triin Kurrikoff (2012). Interpersonal relationships and behaviour: moderation by functional gene variants (Inimestevaheliste suhete mõju käitumisele sõltuvalt geneetilistest eripäradest). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Inga Villa (2010). Cardiovascular health-related nutrition, physical activity and fitness in Estonia (Kardiovaskulaarset tervist mõjutav toitumine, kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus Eestis). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Kirsti Akkermann (2010). Serotonin-related biomarkers and symptoms of eating disorders (Serotoniinisüsteemi talitluse biomarkerid ja söömishäirete sümptomid). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Diva Eensoo (2007). Risk-taking in traffic and markers of risk-taking behaviour in schoolchildren and car drivers (Riskeeriv liikluskäitumine ning riskikäitumise markerid kooliõpilastel ja sõidukijuhtidel). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Marika Paaver (2007). Types of impulsivity, their behavioural expression, and association with the markers of vulnerability of serotonin system (Impulsiivsuse tüübid, käitumuslik väljendumine ja seos serotoniinisüsteemi talitluse biomarkeritega). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Kaia Laidra (2007). Adolescent personality: development, interrater agreement, and relation to academic achievement (Teismeliste isiksus: areng, hindajatevaheline üksmeel ja seosed akadeemilise edukusega). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Evelyn Kiive (2005). Studies on peripheral markers of central serotonergic activity and behaviour (Kesknärvisüsteemi serotonergilise aktiivsuse ja käitumise spetsiifiliste korrelaatide uuringud). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


TEADUSMAGISTRI VÄITEKIRJAD

Maris Kolk (2008). Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse ja kolesterooli taseme seos agressiivse, hüperaktiivse ja depressiivse käitumisega 9- ja 15 aastaste laste seas 6 aastase vahega (Associations between platelet monoamine oxidase activity and levels of cholesterol and aggressive, hyperactive and depressive behaviour in 6- and 15-year old adolescents over a period of 6 years). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Marika Paaver (2003). Impulsivity and platelet MAO activity: association with health-compromising behaviours like problem drinking, smoking and driving while impaired (Impulsiivsus ja vereliistakute MAO aktiivsus: seosed tervistmõjustavate käitumisviisidega nagu suitsetamine, alkoholi tarvitamine ja joobes juhtimine). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Liis Merenäkk (2002). Koolilaste alkoholi ja narkootikumide tarbimise seos isiksuseomaduste ning vereliistakute monoamiinoksüdaasi aktiivsusega (Alcohol and illicit drug use in relation to personality traits and platelet MAO activity in schoolchildren). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.


Evelyn Kiive (2001). Platelet monoamine oxidase activity in association with childhood aggressive and hyperactive behaviour, smoking, alcohol and illicit drug use (Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse seos lapseea agressiivse ja hüperaktiivse käitumisega, suitsetamise ja illegaalsete uimastite tarvitamisega). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Diva Eensoo (2000). Kehalise aktiivsuse seosed vaimse tervise ja isiksuse omadustega (Association of physical activity with mental health and personality). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


MAGISTRITÖÖD

Marion Kalju (2018). Kehaline aktiivsus ja selle seosed sotsiaalmajanduslike teguritega 25-aastaste täiskasvanute seas (Physical activity and its associations with socioeconomic factors in 25-year-old adults). Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.


Tuuli Taimur (2018). Metaboolse sündroomi komponentide levimus ja seosed toitumisega noorukieast täiskasvanueani (Prevalence of metabolic syndrome components and association with nutrition from adolescence to adulthood). Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.


Piibe Pullerits (2017). Liikumisaktiivsuse ja kehalise võimekuse seosed depressiooniga ELIKTU longituuduuringu baasil (Associations of physical activity and fitness with depression based on the ECPBHS longitudinal study). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Kristina Sorge (2017). Ülekaalust normaalkaalu jõudmisega seotud käitumuslikud ja psühholoogilised tegurid varases täiseas (Behavioral and psychological factors related to reaching a normal weight in young adulthood). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Laura Lang (2016). Noorukiea aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seosest põhikoolis esinevate probleemide ja õpiedukusega (The relationship between symptoms of ADHD in adolescence, school achievement and problems in high school). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Haridusteaduste instituut.


Siim Pruus (2015). Istuva eluviisi mõju 25-aastaste inimeste keha koostisele ja töövõimele (The effects of sedentary behaviour on the body composition and physical performance of 25-year old subjects). Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond, Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut.


Ago Vahtra (2015). Kehaline aktiivsus ja kardiorespiratoorne fitness Eesti 25-aastastel inimestel (Physical activity and cardiorespiratory fitness Estonian 25-years old people). Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond, Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut.


Linda Treiel (2015). Kehalise töövõime ja keha koostise vahelised seosed 25-aastastel täiskasvanutel (Relationship between cardiorespiratory fitness and body composition in 25-year old males and females). Tartu Ülikool, Kehakultuuriteaduskond, Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut.


Tiina Puusepp (2015). Füsioloogiliste ja keskkonnategurite seosed aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega ELIKTU valimi näitel (Physiological and environmental factors’ connections with symptoms of attention deficit hyperactivity disorder on the example of ELIKTU). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Kristin Kaarna (2015). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite esinemine lastel, nende vanematel ja nende omavahelised peresuhted ning laste edasine elukäik longituudse ELIKTU valimi põhjal (Occurance of ADHD symptoms in children and in their parents, family relationships in these families and further progression of children – on the basis of a sample of longitudinal ECPBH study). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Haridusteaduste instituut.


Urmeli Joost (2015). Insuliinresistentsuse seos elustiiliharjumustega noortel täiskasvanutel Eestis (The relationship between insulin resistance and lifestyle factors among young adults in Estonia). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Kristine Asukül (2014). Serotoniini transporteri geeni promootorpiirkonna polümorfismi ja ülesöömise mõju depressiivsusele varajases täiskasvanueas naistel. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Liisa Veerla (2014). Ülekaalulisus ja selle seosed toitumisharjumuste ja kehalise aktiivsusega 25-aastaste Eesti täiskasvanute seas (Overweight and its associations with dietary habits and physical activity among 25-year old Estonian adults). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Katrin Tint (2013). Serotoniini transporteri geeni promootorpiirkonna polümorfismi (5-HTTLPR) ja keskkonnategurite koosmõju tervisekaebuste esinemisele 15- ja 18-aastaste noorukite hulgas (Influence of serotonin transporter polymorphism (5-HTTLPR) interaction with environment on health complaints amongst 15 and 18 years old). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Heidy Õunapuu (2013). Serotoniini transporteri geeni promooteri piirkonna polümorfismi ja keskkonna koosmõju alkoholi tarbimisele varases täiskasvanueas (Serotonin transporter promoter polymorphism and environmental interaction effect on alcohol consumption in early adulthood). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Mariliis Vaht  (2012). Effects of serotonin transporter promoter polymorphism (5-HTTLPR) and neuropeptide Y gene variants on alcohol use in young adults (Serotoniini transporteri promootorpiirkonna polümorfismi (5-HTTLPR) ja neuropeptiid Y geenivariantide efektid noorukite alkoholitarbimisele). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Kadri Kaasik (2012). The influence of 5-HTTLPR, COMT Val158Met polymorphism, adverse life events, anxiety, impulsivity and neuroticism on eating disorder symptomtology (5-HTTLPR, COMT Val158Met polümofism, negatiivsed elusündmused, neurootilisus, ärevus ja impulsiivsus söömishäire sümptomaatika mõjutajatena). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Tähe Rootsmäe (2012). Noorte naise söömishäireid ja ülekaalulisust ennustavad psühholoogilised ning käitumuslikud riskifaktorid (Psychological and behavioral predictors of eating disorders and overweight among young women). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Annika Alas (2012). Noorukite turvavöö kasutamine, isiklikud ja vanemlikud tegurid (Seat belt use among adolescents, personal and parental factors). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Gerly Kukk (2010). Impact of the ADRA2A promoter polymorphism C-1291G on processing of emotional schematic faces (ADRA2A promooteri polümorfismi C-1291G mõju skemaatiliste emotsiooninägude infotöötlusele). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Kariina Laas (2010). Functional NOS1 and MAOA polymorphisms, platelet MAO activity and impulsivity (Funktsionaalsed NOS1 ja MAOA polümorfismid, vereliistakute MAO aktiivsus ja impulsiivsus). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Liili Kangrumöldri (2010). Toitumise ja kehalise aktiivsuse seosed ülekaalulisusega Tartu linna ja maakonna 15-aastastel õpilastel (Dietary intake and physical activity correlations with overweight among 15-year-old schoolchildren in Tartu and Tartu county). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Kelli Lehto (2008). The effects of 5-HTT gene polymorphism 5-HTTLPR and BDNF gene polymorpfism val66met on depressiveness and depression-related personality trait (5-HTT geeni 5-HTTLPR ja BDNF geeni val66met polümorfismide mõju depressiivsusele ning sellega seotud isiksuseomadustele). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Piret Simm (2008). Antropomeetriliste parameetrite ja lipiidiprofiili soolised iseärasused ning omavahelised seosed Eesti kooliõpilastel (Gender specific features of and correlations between anthropometric parameters and lipid profiles among Estonian pupils). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Helen Alavere (2007). Kiirtoidu ja gaseeritud jookide tarbimine ja seos insuliinresistentsusega Eesti koolilastel (Fast food and fizzy drinks consumption and association with insulin resistance among Estonian schoolchildren). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


Triin Kurrikoff (2006). Peresuhete seosed alkoholi tarbimise, riskeeriva liikluskäitumise, impulsiivsuse ja elamustejanuga (Associations between relationships in the family and alcohol use, risky traffic behaviour, impulsivity and sensations seeking). Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.


BAKALAUREUSE- JA SEMINARITÖÖD

Maarika Traat (2017). Dopamiini transporteri genotüübi ja lapsepõlve peresuhete kvaliteedi mõju depressiooni avaldumisele longituudse uuringu põhjal (The Influence of the Dopamine Transporter Genotype and Childhood Family Relations on Depressiveness and Depression Based on a Longitudinal Study). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia Instituut.


Ilja Polozov (2016). The role of stressful life events experienced during childhood and adolescence in the development of major depression (Lapsepõlves ja noorukieas kogetud stressirohkete elusündmuste roll kliinilise depressiooni väljakujunemisel). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Andres Tamm (2016). Too much alcohol, different gene surface? Alcohol abuse could be associated with monoamine oxidase A gene methylation (Liigne alkohol – muutused geeni pealispinnas? Alkoholi väärkasutamine võib olla seotud monoamiinoksüdaas A geeni metüleeritusega). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Silja Kuusik (2016). Oksütotsiini retseptori genotüübi seosed agressiivsuse ja stressirohkete elusündmustega (Associations of oxytocin receptor genotype with aggression and stressful life events). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Liina Reinart (2016). Geeni FKBP5 C/T polümorfismi ning stressikogemuste seosed aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite ja akgressiivsusega 9-, 15- ja 18-aastaselt (Associations of the FKBP5 gene C/T polymorphism and stressful life experiences with symptoms of attention-deficit/hyperacitivity disorder and aggressivness in ages 9, 15 and 18). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Merilin Jürjo (2016). Agresiivse käitumise ja HTR1B genotüübi seos ELIKTU nooremal kohordil (Association between aggressive behaviour and HTR1B genotype on the younger cohort of ECPBHS). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Triin Hellamaa (2016). Katehhool-O-metüültransferaas (COMT) val158met genotüübi mõju tähelepanuraskustele ja hüperaktiivsusele lapse- ja noorukieas (The effect of cathedrol-O-methyltransferase (COMT) val158met genotype on inattention and hyperactivity among children and adolescents). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Psühholoogia instituut.


Kai Nurga (2015). NPSR1 A/T polümorfismi mõju Wisconsini kaardisorteerimisülesande sooritusele (The effect of NPSR1 A/T polymorphism on performing a Wisconsin Card Sorting Test). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Piibe Pullerits (2015). Serotoniini 1A retseptori geeni polümorfismi C(-1019)G seosed neurootilisuse ning ärevus- ja afektiivsete häiretega (Serotonin 1A receptor gene C(-1019)G polymorphism: relationship with neuroticism, anxiety and affective disorders). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Minni Saapar (2015). Vere üldkolesterooli taseme seos agressiivse käitumisega Eesti Laste Isiksuse-, Käitumise- ja Terviseuuringu valimi näitel (The relationship between total blod cholesterol levels and aggressive behaviour: using the sample of Estonian Children Personality, Behaviour and Health Study). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Leila Džiškariani (2015). Peresuhete ja pereliikmete dieedipidamise mõju häirunud söömiskäitumisele longituuduuring (The impact of family relations and family diet on disordered eating: A longitudinal study). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Kristiina Tiganik (2014). Sotsiaalfoobia ja emotsionaalsete näoilmete infotöötlus (Social phobia and processing of emotional faces). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Diana Pannik (2014). Neuropeptiid S retseptori genotüübi ja sotsiaalmajandusliku seisundi mõju sõltuvushäire tekkele rahvastiku suhtes esinduslikus valimis (The role of the neuropeptide S receptor genotype and socio-economic status in addition in a population-representative study). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Delia Randmäe (2014). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos koolirahulolu, depressiivsuse ja ärevusega teismeliste eas olevatel koolilastel (The interrelation between the symptoms of Attention Deficit Hyperactive Disorder and satisfaction of school life, depression and anxiety among teenage schoolchildren). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Elise Puls (2014). NPSR1 funktsionaalse polümorfismi mõju afekti intensiivsusele ning selle sõltuvus soost ja stressirikastest elusündmustest. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Kristina Sorge (2014). Ülekaalu püsimisega seotud käitumuslikud ja psühholoogilised tegurid varases täiseas (Behavioral and psychological factors maintaining overweight in young adulthood). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Helena Heidemann (2014). Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse taseme seos alkoholi tarbimisega (Platelet monoamine ocidase activity association with alcohol consuming). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Kirsikka Kurg (2013). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos hilisema narkootikumide tarvitamisega (ADHD symptoms relationship with illicit drug use in later life). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Marja Popov (2013). Monoamiinide oksüdaasi A geeni promootorpiirkonna polümorfismi ja keskkonnategurite mõju agressiivsusele ja hüperaktiivsusele 15-aastaste noorte seas (The effect of monoamine oxidase gene promoter polymorphisms and the environment on aggressive and hyperactive behaviour among 15-years-olds). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Triin Hellamaa (2013). Hirmu seos seisundi- ja püsiärevusega teismelistel ja noortel (Association between fear and state anxiety and trait anxiety in adolescence and youth). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Helen Puusemp (2012). Hirmu seos seisundi- ja püsiärevusega teismelistel ja noortel (Association between fear and state anxiety and trait anxiety in adolescence and youth). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Annett Avaste (2012). Noorukiea sotsiaalmajandusliku staatuse ja koolikogemuste mõju haridusele ja ühiskondlikule kuuluvusele noores täiskasvanueas. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Liisa Raud (2010). Serotoniini transporteri geeni polümorfismi mõju meeleolu-, ärevus-, ja sõltuvushäirete avaldumisele meestel ja naistel 25. eluaastaks (The effect of the serotonin transporter gene polymorphism in men and women by the age of 25 on affective, anxiety and substance-related disorders). Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Mikk Orasmaa (2010). Isiksuseomaduste, impulsiivsuse, autojuhiviha ning outojuhi oskuste seos riskeeriva liikluskäitumisega noorte autojuhtide hulgas. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut.


Maria Suurna (2009). Serotoniini transporteri geeni promooteri piirkonna polümorfismi mõju neurootilisuse alaskaaladele. Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Helina Harro (2008). Sotsiaalmajanduslike tegurite ja peresuhete alaskaalade omavahelised suhted (The interaction of socioeconomic factors and family relations). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Kariina Laas (2008). Serotoniini transporteri ja MAOA geenide promootorpiirkonna polümorfismi mõju liikluskäitumisele ja impulsiivsusele autot juhtivatel meestel (Serotonin transporter and monoamine oxidase gene promoter polymorphisms and their effect on traffic behaviour and impulsivity of healthy male drivers). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Gaida Sarapuu (2008). Sotsiaal-majanduslike tegurite ja serotoniini transporteri geeni polümorfismi vastasmõju neurootilisusele ja depressiivsusele 15-aastastel noortel (The interaction between socio-economic factors and a polymorphism of the serotonin transporter gene on neuroticism and depressiveness in 15-year-old adolescents). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Heidy Õunapuu (2008). Serotoniini transporteri geeni promooteri piirkonna polümorfismi (5-HTTLPR) ja peresuhete mõju eesti noorukite alkoholi tarbimisele (The polymorphism of the promoter region of the serotonin transporter gene (5-HTTLPR) and family relations effect on adolescent alcohol consumption). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Mariliis Vaht (2008). Seos lapse koduse keskkonna ja hilisema vaimse tervise vahel mõjutatuna monoamiini oksüdaas A-d (MAO-A) kodeeriva geeni poolt. Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Margus Kanarik (2005). Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse stabiilsus ja seos teismeea isiksuseomadustega (Platelet monoamine oxidase activity and stability in association with adolescent personality). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.


Triin Kurrikoff (2004). Impulsiivse ja riskeeriva liikluskäitumise seosed vereliistakute monoamiinide oksüdaasiga (Association of impulsivity and driving behavior with platelet monoamine oxidase (MAO) activity). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia instituut.